Hobiruum

Õmblesin koti esimest kooliaastat alustanud poisile, kes armastab kalal käia.

Kott on valmis õmmeldud, nüüd võin teed juua, enda kaunistatud kruusist, mis valmis portselanimaali õpitoas.

Kudusin töökaaslasele kampsuni või on ta kardigan või hoopis miskit muud, kudum on ta kindlasti. Meeldima hakkas õmblusteta töö, seekord kudusin alt üles. Raglaani kahanduste vahel on 1/1 palmik. Volang on 1-st silmast 4 kasvatatud.

Kunagi ammu-ammu aastatel 1970-1980 lasi mehe-ema tikkida  muhu susside pealsed, masintikandiga ja arvatavasti UKU-s. 2012-ndal aastal said nad kapist välja ja jõudsid minu kätte. Seisid veel ühe talve. Ma olen pikalt ja pidevalt käinud imetlemas Sik-Sak-i blogis  tema imekauneid töid, võtsin julguse kokku ja kirjutasin talle ning nüüd, NÜÜD on mul sellised uhked sussid:
seesmisel küljel veel ilusama tikandiga:
Sik-Sak-il oli päris keeruline ülesanne lahendada, sest pealsed olid väga napid välja lõigatud. Ülesanne sai eeskujulikult lahendatud lisariide abil. Tegelikkuses ei ole kontrast üldse nii märgatav kui pildil.
Pealseid oli kaks paari, teised veidi suuremad:
Nendega kõnnib minu armas pilliõpetaja :)

Rahatasku dekoratiivpaberist

Töökaaslane tõi virna oma aja ausalt ära elanud kardinaid. Nüüd on neil teine noorus vaibana 2,5*0.95

Tellimustöö bambuslõngast, kootud ringselt, ühes tükis, varras 3,5

Kirju materjali sisse kaob muster ära... Aga vaip on mõeldud esikusse ja ei tohi määrdumist välja näidata, seega kirjusus on taotluslik.