Ma pole juba aastaid midagi õmmelnud (no kui välja arvata mõned padjapüürid, mis oli vaja sobivasse mõõtu õmmelda).
Eelmisel kevadel ostsin endale Magaziinist uue seljakoti. Seljakott osutus niivõrd mugavaks ja praktiliseks tarbeesemeks, et käekotte ei soovi ma enam kandagi (ükskord proovisin, aga vajub kogu aeg õlalt maha ja sada muud häda).
Kuna vana seljakott hakkab juba väsimuse märke ilmutama, hakkasin omale uut otsima. Aga mida ei leia, on seljakott, mis vastaks kõigile minu tingimustele.
Kotil võiks olla kaks kelku, lukk võiks kergesti käia (mõni metall-lukk käib nii raskelt, et võimamatu on avada ja sulgeda ja lukk on terav ja kriibib ka), võiks olla mahukas ja peab olema palju taskuid, mis poleks imepisikesed! No ja ilus võiks ka välja näha, eksole. Pole ju üldse palju nõudmisi, eksole :)
Hädaldasin töö juures, et ma ei leia omale kuidagi sobilikku seljakotti ja töökaaslane ütles mulle- õmble ise! Sel hetkel ma mõtlesin, et ise õmmelda? Ma küll ei oska ja ei viitsi ja ei saa hakkama. Pealegi- kott võiks ju olla (kunst)nahast ja kust ma seda saan ja seda materjali on ju võimatu (koduõmblusmasinaga) õmmelda jne.
Aga mõte hakkas siiski vaikselt idanema. Mõtlesin, et üks variant kott õmmelda oleks, kasutades vanu teksapükse.
Kuni hiljuti pakkus FB-s üks õmbleja müügiks softshelli. Ostsingi siis halli ja musta kanga. Siis aga näitas vennanaine oma ilusaid softshellkangaid- roosidega, lilledega jne. Ühesõnaga, ajas mulle kärbse pähe :)
Pärast nende imeliste kangaste nägemist mõtlesin, et ilus oleks, kui hallil kotil oleks näiteks üks värviline tasku. Ning nagu tellitult pakkus seesama müüja ka värvilisi softshellkangaid. Jee! Ostsingi omale 2 erinevat.
Hakkasin netist lõikeid otsima (lõigete ise konstrueerimine oleks ka variant olnud, aga seekord läksin kergema vastupanu teed). Ühe lõike, mis on mu vana koti sarnane (küll pisut väiksem)ma leidsingi ja printisin välja, kleepisin kokku. Õpetus ja lõiked
siin.
Mõtlesin et teen nö. proovikoti, küll järgmise teen juba suurema.
Nojah. Lõikasin koti (pealsetükid softshellist, voodriks sai kaltsukast ostetud kardin) tükid välja ja asusin õmblema!
 |
| Kangas laialilaotatuna, väljalõikamise ootel |
 |
| Tükid välja lõigatud, kohe asun õmblema! |
Täielik jama, masin jättis pisteid vahele!Ju ta oli minu peale ikka väga pahane, et ma ta nii pikkadeks aastateks hooletusse jätsin :)
Vahetasin niite, nõelu. Mässasin poole ööni. Ei midagi!
Küsisin siis targematelt nõu, soovitati microtex nõela.
Ok, ostsingi (tellisin Kanaluksist, kl24.ee) nõelad ja niidid ja kotile vajalikud metallst klambrid. Kuidagimoodi ma sain masinaga siiski kokkuleppele ja sain üsna palju ära õmmeldud, enne kui saabusid klambrid,rihma reguleerijad ja nõelad.
 |
| Tasku õmblemine |
 |
| Voodrile taskud õmmeldud |
 |
| Ülemine tükk ja pealeõmmeldav tasku |
 |
| Ülemine tükk, tagumine külg, pealeõmmeldav tasku |
 |
| Tasku oma kohale õmmeldud. Mul sai küll tasku millegipärast suurem (kuigi lõikasin ja õmblesin täpselt lõigete järgi) kui ette nähtud! |
Paigaldasin uue microtex nõela ja proovisin õmmelda- masin ei sidunud mitte ühtegi pistet! Olin väga pettunud ja frustreeritud. Pole võimalik!
Ega midagi, universaalnõel jälle masinale külge, ohkasin sügavalt, võtsin ennast kokku ja edasi õmblema!
Kott oli juba peaaegu kokku õmmeldud, kui avastasin, et olin 2 tükki valesti õmmelnud. Hahaa. Hea, et ma selle õigel ajal ära taipasin (vaatasin küll, et kuidagi kummalise kujuga see koti ülaosa). Ega midagi, harutasin üles! Õmblesin tükid uuesti ja õigesti.
Originaalõpetuses oli kotirihmade kinnitused teisiti lahendatud ja väike sang puudub. See variant mulle väga ei meeldinud, seega leidsin, et mu vana koti rihmade kinnitusvariant on parem, tegingi nii, nagu paremaks pidasin. Sai minu arvates ilusam ja praktilisem ka.
 |
| Õlarihmad ja sang |
 |
| Õlarihma alumise osa kinnitus |
Kogu kott sai lõpuks siiski õmmeldud kirjust kangast, v.a. sangad ja kinnitused. See kirju kangas oleks liiga paks ka jäänud sangade jaoks (tagumisel poolel fliis).
Kõigest nädala ajaga olingi endale uue koti õmmelnud! :) Nii lihtne ju!
Eks ta siit- sealt veidi kipakas sai, aga täitsa kantav ja meeldib mulle. Vaatamata oma väiksusele siiski üsna palju mahutav (no järgmise õmblen ju suurema :) )
 |
| Mõni koht oli ikka väga paks. Kasutasin abivahendina plastmassitükki, mille olin kunagi kusagilt leidnud. Sobitus täpselt talla alla. |
 |
| Voodrikandi õmblemine. Ühelt poolt masinaga, teiselt poolt käsitsi (keegi küll sisse ei näe, aga ma tahtsin, et oleks korrektne) |
 |
| Kott eestvaates |
 |
| Kott külgvaates |
 |
| Kott teiselt poolt külgvaates |
 |
| Toppisin koti lapsele selga. Ta puikles küll modelliksolemisele vastu :) |
 |
| Kotil on külgedel väikesed lahtised taskud |
 |
| Seest |
 |
| Kott ümberpööratuna- vaade voodrile |
 |
| Õlarihmad ja sang |
 |
| Lõpuks õmblesin tasku külge ka sellise nahast embleemi (Magaziinist ostetud) |
 |
| Taamal vana kott, mis hakkab juba lagunema |
 |
| Abilisi oli mul ka-Riki |
 |
| Teine abiline- Sassvik |
Tütar juba avaldas ka soovi, et temagi sooviks sarnast kotti. Huuh, siis ma pean ennast tõsiselt ületama, sest see õmblemine käis üle kivide ja kändude. Võib-olla ma olen täitsa roostes juba? :) Peaksingi rohkem harjutama?!
Vaatan, et piltidel on varjud. Pean kunagi ehk uued pildid tegema ja asendama.
Kuna blogipostitust polnud sada aastat teinud, siis vajasin ma jälle abi. Aitäh, Malle sulle abi eest!
